IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

 IT proff? Tänases postituses teen lühikese iseloomustuse IT profi kohta Eestis, millised peavad olema tema oskused, omadused ja vajalikud eeldused. Tänapäeva IT proff Iga inimese jaoks tähendab professionaalsus erinevat asja. Tihtipeale peetakse selleks ainult erialalisi oskusi. Minu arvates on see vaid üks osa professionaalsusest. Tänapäeva IT prof on kindlasti rohkem hinnatud ja tööturul tahetud, kui tal on olemas kõrgharidus. Loomulikult on ka neid, kes on eriala ise õppinud ning on edukalt läbi löönud, kuid eks neid leidub igas valdkonnas. Selleks peab lisaks olema ka töökogemus ja oskus ennast müüa, kasuks tulevad ka tutvused. Kui kõrgharidus on omandatud, siis arvatavasti võib kindla peale välja minna, et tööd leiab, tänapäeval ajavad kraadi taga päris paljud tööandjad. Mõned ei kaalu isegi vestlusele kutsumist, kui pole omandatud ülikoolis vastavat eriala. Leidub ka tööandjaid kes otsivad töötajat, kes oleks 20ne aastane, 10 aastase töökogemusega, paberitega ning oskab kõike, m

  Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus Tänases postituses analüüsin mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel litsentsivalikut. Kõigepealt aga seletan veidi, mis on üldse copyleft. Mis on copyleft? Copyleft'i võib vaadelda kui copyright vastandit. Copyleft on autoriõiguse kasutamine, mille eesmärk on vaikimisi eemaldada seaduse poolt seatud piirangud seoses teose levitamise ning modifikatsioonide loomisega selleks, et samasugused levitamis- ja muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft jaguneb neljaks, mida järgmiseks hakkangi analüüsima. Väga tugev Selleks on AGPL. See tähendab õigust teise tööd kasutada, kuid rohkem mitte midagi. Teise tööd ei tohi kopeerida, jagada, muuta, isegi mitte analüüsida või uurida. Ehk kokkuvõttes ei saa sellega midagi peale hakata, sul on lihtsalt teadmine, et selline asi eksisteerib. Litsents peab jääma samaks kõigil juurde lisatud komponentidel, isegi nendele mida on levitatud võr

 Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber Tänases postituses hindan pakutavaid lahendusi  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust "The case for copyright reform" (ptk. 2). Moral Rights Unchanged Selle punkti säilitamine on minu arvates väga õige. Suvaline inimene ei tohiks ennast tutvustada nt mõne kuulsa inimesena, kui ta seda tegelikult pole. See ei tähenda, et seda ei tehta, leidub ikka keegi, kes tahab saada kuulsust, tähelepanu ja raha nii nagu mõni tuntud inimene. Siiski on see väär ning rikub teise inimese moraalseid õiguseid. Free Non-Commercial Sharing Kellegi teise intellektuaalomandi kasutamine raha teenimise eesmärgil on keelatud ja nii see peakski jääma. Vaba kasutus aitaks kindlasti kaasa piraatluse vähenemisele. See oleks inimeste jaoks väga positiivne, samas tekitaks kahju voogedastusplatvormidele nt Spotify ja Netflix. Kui filme ja muusikat saab tasuta ja täiesti legaalselt kasutada, siis ilmselt leiduks väga vähe neid, kes nende teen

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest  Tänases postituses valin Virginia Shea 10 käsust ühe ning kirjeldan seda oma kogemuse põhjal. Minu valik on "Ole inimene". Virginia Shea 10 käsku: "Ole inimene" Selle käsu põhimõte on see, internetis peaksime me suhtlema inimestega samamoodi nagu tavaelus. Peame enne sõnumi saatmist mõtlema mida ja kuidas me kirjutame. Peame teisi kohtlema nii, nagu tahame et meid endid koheldaks. Minu kogemus seoses sellega, on pigem kurb ning tegi mulle haiget. Möödunud suvel nagu teadagi, jäid koroona tõttu paljud üritused ära. Algselt oli minul ja mu elukaaslase koos sõpradega plaanis minna Pühajärve jaanitulele. Kuna see jäi ära, siis leppisime kokku, et kui kellelgi tuleb uus mõte, siis arutame seda. Aeg läks edasi ja jaanipäev jõudis lähemale, keegi polnud uusi mõtteid ka välja pakkunud. Üks minu teine sõbranna pakkus välja, et teeksime väikse istumise tema suvekodus. Ütlesin, et arutan seda ka elukaaslase ja teiste sõpradega, kel

  Info- ja võrguühiskond Tänases postituses kirjeldan Eesti infoühiskonna arengukava 2020 teisest peatükist valitud kahte visioonipunkti. Ühte, mis minu arvates on kõige rohkem realiseerunud ning teist, mis kõige vähem. Kõige rohkem realiseerunud Eesti infoühiskonna arengukava 2020 [3, lk 14] toob välja järgmist: "Kõik enim kasutatavad teenused , nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad . Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile . Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad." Tänapäeval saavad kõik kasutada teenuseid  mugavalt ja hõlpsalt nii internetis kui ka reaalses elus koha peal. Vaadeldes avaliku sektori teenuseid, nt e-valimised, juhiloa uuendamine või taotlemine internetis, bussipileti ostmine jpt, on need kättesaadavad kõigile ega nõua lisaaega või vaeva. Kuna igal inimesel on oma isiku tõendamiseks vaja