Teema 4

 Info- ja võrguühiskond

Tänases postituses kirjeldan Eesti infoühiskonna arengukava 2020 teisest peatükist valitud kahte visioonipunkti. Ühte, mis minu arvates on kõige rohkem realiseerunud ning teist, mis kõige vähem.

Kõige rohkem realiseerunud

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 [3, lk 14] toob välja järgmist: "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad."

Tänapäeval saavad kõik kasutada teenuseid  mugavalt ja hõlpsalt nii internetis kui ka reaalses elus koha peal. Vaadeldes avaliku sektori teenuseid, nt e-valimised, juhiloa uuendamine või taotlemine internetis, bussipileti ostmine jpt, on need kättesaadavad kõigile ega nõua lisaaega või vaeva. Kuna igal inimesel on oma isiku tõendamiseks vajalikud andmed olemas, siis on lihtne näiteks valimiste ajal oma hääl anda internetis. Vajalik on vaid oma isiku tõendamine ning valiku tegemine, see võtab aega vaid mõni minut ning ajakulu on palju väiksem võrreldes sellega, kui peaks koha peale valima minema (kodust kohale minemine, järjekorrad jne). Vaadeldes nüüd ka erasektori teenuseid, siis tänapäeval eelistavad paljud online shoppamist kaubanduskeskustele. Milleks minna tunglevasse ja rahvast täis kaubanduskeskusesse, kui oma ostud saab ka edukalt sooritada kodus diivanil istudes. Isegi toidupoes käimine pole enam hädavajalik, internetis saab teha e-tellimuse ning kuller toob kauba otse kätte. 

Seega nõustun täielikult välja toodud punktiga Eesti infoühiskonna arengukavas 2020, see on realiseerunud.

Kõige vähem realiseerunud

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 [8, lk 14] toob välja järgmist: "Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid." 

Antud väitega ei ole mina nõus. Eesti keel on küll tänapäeval täiesti kasutuses ja olemas, kuid see on väga palju muutunud võrreldes varasemaga. Enamus inimesi kasutab kõnekeelt nii rääkides kui ka kirja teel suheldes. Tänapäeva noored kasutavad väga palju inglise keelt, mis on tekitanud segu eesti ja inglise keelest. "Õiget eesti keelt" mis ei sisalda slänge ja kõnekeelt kasutatakse üha vähem. On palju veebisaite ja isegi telefone ning nutiseadmeid, kus ei olegi võimalust valida eesti keelt, kogu menüü ja sisu on inglise keeles. Üha rohkem kasutatakse meie ühiskonnas inglise keelt. Lõpuks viib see kõik eesti keele väljasuremiseni, see võib küll võtta veel kaua aega, kuid nii jätkates jõuab see aeg meieni palju kiiremini, kui oskame arvata.

Selle tõttu ei ole minu arvates välja toodud visioonipunkt eriti realiseerunud.

Kasutatud allikad:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf