Teema 7

 Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

Tänases postituses analüüsin mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel litsentsivalikut. Kõigepealt aga seletan veidi, mis on üldse copyleft.

Mis on copyleft?

Copyleft'i võib vaadelda kui copyright vastandit. Copyleft on autoriõiguse kasutamine, mille eesmärk on vaikimisi eemaldada seaduse poolt seatud piirangud seoses teose levitamise ning modifikatsioonide loomisega selleks, et samasugused levitamis- ja muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft jaguneb neljaks, mida järgmiseks hakkangi analüüsima.

Väga tugev

Selleks on AGPL. See tähendab õigust teise tööd kasutada, kuid rohkem mitte midagi. Teise tööd ei tohi kopeerida, jagada, muuta, isegi mitte analüüsida või uurida. Ehk kokkuvõttes ei saa sellega midagi peale hakata, sul on lihtsalt teadmine, et selline asi eksisteerib. Litsents peab jääma samaks kõigil juurde lisatud komponentidel, isegi nendele mida on levitatud võrgu kaudu. Näiteks võib tuua Booktype.

Tugev

Selleks on GNU GPL. See tähendab juba seda, et teise tööd võib uurida. Selle puhul peab siis juurde lisatud komponendidele jääma sama litsents, kuid välja võib arvata need mida on levitatud võrgu kaudu. Näiteks võib tuua Notepad++.

Nõrk

Selleks on GNU LGPL. See tähendab seda, et teise tööd võib uurida ning ka jagada, kuid mitte muuta. Tavaliselt kasutatakse seda tarkvara teekide puhul. Kokkuvõttes talletatud kood ei pea kuuluma sama litsentsi alla. Näiteks võib tuua 7-zip ja Mozilla.

Puudub copyleft

See tähendab, et teise tööd võib muuta, jagada, uurida, kasutada - vabadus on maksimaalne. Kokkuvõttes on lubatud tuletatud koodist teha ka kommertsvara. Näiteks võib tuua MIT, Apache.

Kasutatud allikad:

https://levelup.gitconnected.com/understanding-open-source-license-types-5a577c4a09d5

https://www.vikerkaar.ee/archives/12764

http://paikuse.weebly.com/tabelarvutus.html

Pilt:

https://www.google.ee/