IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

 Andmeturve: tehnoloogia, koolitus, reeglid Tänases postituses analüüsin üht suurimat IT-turvariski ning mida tuleks Mitnicki valemi kolme komponendi selle maandamiseks ette võtta. Identiteedivargus Identiteedivargus on tänapäeval minu arvates liigagi populaarseks osutunud. Meenub üks sari, mille nimi mulle meelde ei tule, kuid põhimõte on see, kuidas kaks inimest on internetis tutvunud ja lähedaseks saanud. Kui üks inimene otsustab, et oleks aeg ka päriselus kohtuda, siis kaob teine inimene nt ära ja temaga ei saa enam kontakti. Siis tulevadki appi saatejuhid, kes otsustavad selle inimese üles otsida ning need kaks kokku viia. Tulemuseks on see, et inimene kes ära kadus, osutub hoopis kellekski teiseks. Profiilipilt ning see milline on ta päriselus, on kaks hoopis erinevat inimest. Miks nii tehakse? Kõigil leidub selleks erinev põhjendus.  Mõni inimene toob põhjuseks, et ei tunne ennast piisavalt ilusa või atraktiivsena ning leiab, et see on ainus võimalus kedagi kohata või endasse ar

 Teistmoodi IT Tänases postituses kirjeldan ühte enda jaoks kõige uudsemat tugilahendust. Valisin selleks Eyegaze Edge. Eyegaze Edge Tänapäeva tehnoloogia areneb kiiresti, seal hulgas ka tehnoloogilised erilahendused erivajadustega inimeste jaoks. Minu jaoks uus ja huvitav lahendus, mille kohta rohkem uurisin on Eyegaze Edge. Eyegaze Edge lahendus on abiks näiteks inimestele, kes on jäänud halvatuks insuldi tagajärjel, kellel on ALS(Amyotrophic lateral sclerosis) või Rett'i sündroom.  Selle tehnoloogia abil saab toiminguid teha kõigest ekraanile vaatamisega.  Eyegaze Edge ekraani alla on paigutatud eriline kaamera silmade jälgimise jaoks. Konkreetsemalt jälgib see kasutaja ühte silma. Kaamera analüüsib pilte lausa 60 korda sekundis ning otsustab selle järgi, kuhu kasutaja ekraanil vaatab. Selle tehnoloogia kasutamiseks ei ole vaja lisavidinaid mis tuleks keha või pea külge kinnitada. Süsteemi seadistamiseks ühe kasutaja kohta kulub maksimaalselt 15 sekundit, kasutaja peab seadistam

 Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Tänases postituses toon ühe negatiivse ning ühe positiivse näite kasutatavusest veebis. Surfasin natukene internetis ja hakkasin võrdlema mööblipoodide veebilehekülgi. Aluseks võtangi ühe, mis jättis positiivse ning teise, mis jättis negatiivse mulje. Positiivne näide kasutatavusest veebis Positiivseks näiteks toon https://asko.ee/ee mööblipoe veebilehe. Esiteks on lehekülje kujundus lihtne, kuid stiilne ja viisakas. Väga lihtne on leheküljel orienteeruda ning leida otsitavaid tooteid. Toodete juures on selged kirjeldused, kõik olulised aspektid on välja toodud. Näiteks ei pea otsima hakkama, mis on voodi mõõdud, mis on antud toote juures väga oluline. Kõik on suurelt ja selgelt ära näidatud, samas olen üsna palju kokku puutunud sellega, kuidas mõnel veebilehel otsin tükk aega toote detaile taga. Samuti on oluline see, et toodete kohta oleksid pildid. Asko veebilehel on selged, suured ja värvilised pildid, mis annavad hea ülevaate

 Arendus- ja ärimudelid Tänases postituses analüüsin ühte tarkvara arendusmudelit ning ühte ärimudelit konkreetse projekti näitel. Arendusmudel Tänapäeval on üheks populaarseimaks agiilseks tarkvara arendusmeetodiks Scrum.  See on meetod, kus väikesed kui tihedalt seotud meeskonnad aitavad tooteid/projekte arendada. Keskendutakse põhiliselt lõpptarbija rahulolu peale, kuid väga suur rõhk on ka meeskonnatööl. Agiilset arendusmudelit kasutab näiteks Apple. Apple kasutab süsteemis väikseid meeskondi, 2-12 inimest meeskonna kohta. See on kindlasti üks põhjus, mis on suurendanud nende projektide läbiviimise kiirust. Näiteks võib tuua Apple poolt välja antud veebilehitseja Safari, mis valmis vaid kahe inseneri koostööl. Ärimudel Ärimudelina võib näiteks tuua Dropboxi, millest on ilmselt kõik kuulnud. Dropbox on failitalletussüsteem. Kuigi sellel on palju konkurente, on Dropbox siiski suutnud oma kasutajate arvu aastast aastasse suurendada. Oma populaarsuse on Dropbox kindlasti saanud tänu om

  Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini Tänases postituses kirjutan arvustuse Eric S. Raymondi Hacker - HOWTO kohta. Kuidas saada häkkeriks (Hacker - HOWTO) Kõigepealt tahaksin mainida, et nii nagu arvatavasti päris paljude inimeste jaoks on sõna "häkker" pigem halva maiguga, arvasin seda ka mina enne selle teose lugemist. Häkker on hoopis hea - häkkerid teevad asju. Selle vastand on aga kräkker - kräkkerid lõhuvad asju, mille häkkerid on teinud. Raymond on antud teoses andnud väga hea ülevaate sellest, kes on häkker, milline peaks olema tema suhtumine ja põhioskused. Kes on häkker, mainisin juba eespool. Häkkerid on nt need, kes ehitasid interneti, häkkerid tahavad maailma paremaks muuta ja loovad kasulikke asju ning lahendavad probleeme. Häkker peab olema motiveeritud ja valmis alati uuteks väljakutseteks. Öeldakse, et kui oled valinud programmeerija elukutse, siis pead valmis olema elukestvaks õppeks, sest tehnoloogia areneb aina kiiremini - kõik muutub pideval

 IT juhtimine ja riskihaldus Tänases postituses kirjeldan kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Valisin juhtideks, keda kirjeldan Steve Jobs ja Mark Zuckerberg, nemad on tuntud ilmselt kõigile. Steve Jobs Steve Jobs on ilmselt kõigile teada kui Apple asutaja. Jobs oli tark mees, tal olid head mõtted ja väärt ideed, kuid pole ka saladus, et juhina võis olla ta päris karm. Tema liigitaksingi juhi (leader) alla. Jobsil oli kindel pilt, kuhu ta tahtis jõuda ning pani kogu meeskonna selle nimel tööle. Ta suutis inimesi oma ideede ja jutuga kaasa haarata. Teisest küljest oli Jobs ka veidi närviline isiksus ning käitus oma töötajatega vahel halvasti. Nt tegi ta töötajaid maha, kui mõni oma töös vea tegi. Jobs oli järjekindel ning üsna perfektsionist. Kokkuvõttes on ju kõigil omad head ja vead, arvan, et just Jobsi järjekindlus ja karm ning range suhtumine viiski tema suure eduni.                                                                                          Pildil