Teema 12

 Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Tänases postituses toon ühe negatiivse ning ühe positiivse näite kasutatavusest veebis. Surfasin natukene internetis ja hakkasin võrdlema mööblipoodide veebilehekülgi. Aluseks võtangi ühe, mis jättis positiivse ning teise, mis jättis negatiivse mulje.


Positiivne näide kasutatavusest veebis

Positiivseks näiteks toon https://asko.ee/ee mööblipoe veebilehe. Esiteks on lehekülje kujundus lihtne, kuid stiilne ja viisakas. Väga lihtne on leheküljel orienteeruda ning leida otsitavaid tooteid. Toodete juures on selged kirjeldused, kõik olulised aspektid on välja toodud. Näiteks ei pea otsima hakkama, mis on voodi mõõdud, mis on antud toote juures väga oluline. Kõik on suurelt ja selgelt ära näidatud, samas olen üsna palju kokku puutunud sellega, kuidas mõnel veebilehel otsin tükk aega toote detaile taga. Samuti on oluline see, et toodete kohta oleksid pildid. Asko veebilehel on selged, suured ja värvilised pildid, mis annavad hea ülevaate toodete välimusest. Ka ostu vormistamine ja asjade tellimine on tehtud lihtsaks ja mugavaks. Samuti on mugav ja lihtne tooteid filtreerida ja otsingumootorit kasutada. Külastasin Asko lehekülge mäletamist mööda esmakordselt, seega julgen väita, et leheküljel oskavad orienteeruda ka vanemad inimesed või ka need, kes ei ole arvutiga nii sina peal.


Negatiivne näide kasutatavusest veebis

Negatiivseks näiteks toon https://www.mooblifurnituur.ee/ mööblipoe veebilehe. Alustaksin sellega, et õppisin veebilehe nimetusest midagi uut. Algul arvasin, et mööbel tähendab sama mis furnituur, kuna inglise keelne mõiste furniture tähendab mööblit. Eesti keeles on sellel aga hoopiski teine tähendus, nimelt on õigekeelsussõnaraamatu andmete kohaselt furnituur manus, näiteks furnituuriks nimetatakse ukselinki või kapinuppe. See tekitas minus alguses segadust, kui hakkasin leheküljel olevaid tootekategooriaid ja tooteid vaatama, et miks kategooria "Köök ja vannituba" all ei ole absoluutselt köögi või vannitoa mööblit, aga see selleks. Kohe esimene asi, mis jätab mulle veebilehest juba kehva mulje, on veidi labane kujundus. Samuti on kiri üsna väikse suurusega. Inimestel kellel on kehvem nägemine, on üsna ebamugav lehel orienteeruda. Kujundus on ka väga üksluine ja stiilivaene. Pildid on suhteliselt väikesed, hindu ei ole, selleks tuleb esitada päring. Üldiselt on välja toodud palju kategooriaid ja olemas on ka otsingumootor, mis töötab, aga kui esimese asjana minna pealehele, siis jääb vähemalt minule halb mulje ning ausalt öeldes ega ma sealt edasi minna ei tahakski. Vaevalt, et mina sealt kunagi midagi telliksin.


Kasutatud allikad:

https://asko.ee/ee

https://www.mooblifurnituur.ee/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Teema 11

Kujutis
 Arendus- ja ärimudelid Tänases postituses analüüsin ühte tarkvara arendusmudelit ning ühte ärimudelit konkreetse projekti näitel. Arendusmudel Tänapäeval on üheks populaarseimaks agiilseks tarkvara arendusmeetodiks Scrum.  See on meetod, kus väikesed kui tihedalt seotud meeskonnad aitavad tooteid/projekte arendada. Keskendutakse põhiliselt lõpptarbija rahulolu peale, kuid väga suur rõhk on ka meeskonnatööl. Agiilset arendusmudelit kasutab näiteks Apple. Apple kasutab süsteemis väikseid meeskondi, 2-12 inimest meeskonna kohta. See on kindlasti üks põhjus, mis on suurendanud nende projektide läbiviimise kiirust. Näiteks võib tuua Apple poolt välja antud veebilehitseja Safari, mis valmis vaid kahe inseneri koostööl. Ärimudel Ärimudelina võib näiteks tuua Dropboxi, millest on ilmselt kõik kuulnud. Dropbox on failitalletussüsteem. Kuigi sellel on palju konkurente, on Dropbox siiski suutnud oma kasutajate arvu aastast aastasse suurendada. Oma populaarsuse on Dropbox kindlasti saanud tänu om
Lisateave

Teema 14

Kujutis
 Andmeturve: tehnoloogia, koolitus, reeglid Tänases postituses analüüsin üht suurimat IT-turvariski ning mida tuleks Mitnicki valemi kolme komponendi selle maandamiseks ette võtta. Identiteedivargus Identiteedivargus on tänapäeval minu arvates liigagi populaarseks osutunud. Meenub üks sari, mille nimi mulle meelde ei tule, kuid põhimõte on see, kuidas kaks inimest on internetis tutvunud ja lähedaseks saanud. Kui üks inimene otsustab, et oleks aeg ka päriselus kohtuda, siis kaob teine inimene nt ära ja temaga ei saa enam kontakti. Siis tulevadki appi saatejuhid, kes otsustavad selle inimese üles otsida ning need kaks kokku viia. Tulemuseks on see, et inimene kes ära kadus, osutub hoopis kellekski teiseks. Profiilipilt ning see milline on ta päriselus, on kaks hoopis erinevat inimest. Miks nii tehakse? Kõigil leidub selleks erinev põhjendus.  Mõni inimene toob põhjuseks, et ei tunne ennast piisavalt ilusa või atraktiivsena ning leiab, et see on ainus võimalus kedagi kohata või endasse ar
Lisateave

Teema 13

Kujutis
 Teistmoodi IT Tänases postituses kirjeldan ühte enda jaoks kõige uudsemat tugilahendust. Valisin selleks Eyegaze Edge. Eyegaze Edge Tänapäeva tehnoloogia areneb kiiresti, seal hulgas ka tehnoloogilised erilahendused erivajadustega inimeste jaoks. Minu jaoks uus ja huvitav lahendus, mille kohta rohkem uurisin on Eyegaze Edge. Eyegaze Edge lahendus on abiks näiteks inimestele, kes on jäänud halvatuks insuldi tagajärjel, kellel on ALS(Amyotrophic lateral sclerosis) või Rett'i sündroom.  Selle tehnoloogia abil saab toiminguid teha kõigest ekraanile vaatamisega.  Eyegaze Edge ekraani alla on paigutatud eriline kaamera silmade jälgimise jaoks. Konkreetsemalt jälgib see kasutaja ühte silma. Kaamera analüüsib pilte lausa 60 korda sekundis ning otsustab selle järgi, kuhu kasutaja ekraanil vaatab. Selle tehnoloogia kasutamiseks ei ole vaja lisavidinaid mis tuleks keha või pea külge kinnitada. Süsteemi seadistamiseks ühe kasutaja kohta kulub maksimaalselt 15 sekundit, kasutaja peab seadistam
Lisateave