Teema 2

Nähtused interneti varasemast ajaloost: Mida kasutatakse veel tänapäevalgi? Mis on tänapäeval pildilt kadunud?

Tänases postituses kirjeldan kahte nähtust varasemast ajaloost. Ühte, mis on veel tänapäevalgi kasutuses. Teist, mis on tänaseks täiesti kadunud.


E-post

Esimene e-kiri pandi teele 1971.aastal Ray Tomlinsoni (1941-2016) poolt. Ray Tomlinson töötas sellel ajal Bostoni ettevõttes BBN arvutiinsenerina, mis tegeles ARPANET'i arendamisega. Ray Tomlinsoni peamine tööülesanne oli leida ARPANET'ile praktilisi otstarbeid. Peale seda, kui tal oli õnnestunud saata tekstisõnum ühest arvutist teise, kirjutas Tomlinson esimese algelise elektronpostisüsteemi. E-kirja saatmiseks võttis ta ka kasutusele @ märgi (NB! ei leiutanud @ märki, @ märk oli juba enne seda kasutusel kaubanduses) , et eristada saatjat ning hosti.

E-post on kasutuses tänapäevani ja ilmselt on olemas peaaegu igal inimesel maailmas. See on väga mugav suhtlus - ja info edastamise viis. Populaarseimad keskkonnad e-kirja saatmiseks on nt. Gmail, Outlook, Mail jpt.



Pildil:Ray Tomlinson



Disketiseade

Disketiseade on üks vanemaid seadmeid, mida kasutati arvuti andmete edastamiseks ja failide salvestamiseks. Disketiseadet kasutati aastatel u 1970-2000. Tänapäeval seda arvutites enam üldiselt ei kasutata, kui siis väga vanades arvutites. Kuna disketiseade suutis toetada väikses mahus andmeid, siis tänapäeval on see asendatud muude seadmetega (nt. USB-drive, SD-kaardid), mis võimaldavad talletada kordades rohkem andmeid ja faile. Disketiseadmed olid palju suuremad kui tänapäeval mälupulgad või mälukaardid, seega on uusi seadmeid ka palju mugavam kasutada ja kaasas kanda.



   
Disketiseade 



 





USB drive


Kasutatud allikad:

https://arhimate.ru/et/programmy/nakopiteli-na-gibkih-magnitnyh-diskah-gibkie-diski/

https://et.eyewated.com/mis-on-disketiseade/

http://www.kiip.ee/lahkus-e-posti-leiutaja-ray-tomlinson/

Pildid:

https://www.google.ee/



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Teema 11

Kujutis
 Arendus- ja ärimudelid Tänases postituses analüüsin ühte tarkvara arendusmudelit ning ühte ärimudelit konkreetse projekti näitel. Arendusmudel Tänapäeval on üheks populaarseimaks agiilseks tarkvara arendusmeetodiks Scrum.  See on meetod, kus väikesed kui tihedalt seotud meeskonnad aitavad tooteid/projekte arendada. Keskendutakse põhiliselt lõpptarbija rahulolu peale, kuid väga suur rõhk on ka meeskonnatööl. Agiilset arendusmudelit kasutab näiteks Apple. Apple kasutab süsteemis väikseid meeskondi, 2-12 inimest meeskonna kohta. See on kindlasti üks põhjus, mis on suurendanud nende projektide läbiviimise kiirust. Näiteks võib tuua Apple poolt välja antud veebilehitseja Safari, mis valmis vaid kahe inseneri koostööl. Ärimudel Ärimudelina võib näiteks tuua Dropboxi, millest on ilmselt kõik kuulnud. Dropbox on failitalletussüsteem. Kuigi sellel on palju konkurente, on Dropbox siiski suutnud oma kasutajate arvu aastast aastasse suurendada. Oma populaarsuse on Dropbox kindlasti saanud tänu om
Lisateave

Teema 14

Kujutis
 Andmeturve: tehnoloogia, koolitus, reeglid Tänases postituses analüüsin üht suurimat IT-turvariski ning mida tuleks Mitnicki valemi kolme komponendi selle maandamiseks ette võtta. Identiteedivargus Identiteedivargus on tänapäeval minu arvates liigagi populaarseks osutunud. Meenub üks sari, mille nimi mulle meelde ei tule, kuid põhimõte on see, kuidas kaks inimest on internetis tutvunud ja lähedaseks saanud. Kui üks inimene otsustab, et oleks aeg ka päriselus kohtuda, siis kaob teine inimene nt ära ja temaga ei saa enam kontakti. Siis tulevadki appi saatejuhid, kes otsustavad selle inimese üles otsida ning need kaks kokku viia. Tulemuseks on see, et inimene kes ära kadus, osutub hoopis kellekski teiseks. Profiilipilt ning see milline on ta päriselus, on kaks hoopis erinevat inimest. Miks nii tehakse? Kõigil leidub selleks erinev põhjendus.  Mõni inimene toob põhjuseks, et ei tunne ennast piisavalt ilusa või atraktiivsena ning leiab, et see on ainus võimalus kedagi kohata või endasse ar
Lisateave

Teema 13

Kujutis
 Teistmoodi IT Tänases postituses kirjeldan ühte enda jaoks kõige uudsemat tugilahendust. Valisin selleks Eyegaze Edge. Eyegaze Edge Tänapäeva tehnoloogia areneb kiiresti, seal hulgas ka tehnoloogilised erilahendused erivajadustega inimeste jaoks. Minu jaoks uus ja huvitav lahendus, mille kohta rohkem uurisin on Eyegaze Edge. Eyegaze Edge lahendus on abiks näiteks inimestele, kes on jäänud halvatuks insuldi tagajärjel, kellel on ALS(Amyotrophic lateral sclerosis) või Rett'i sündroom.  Selle tehnoloogia abil saab toiminguid teha kõigest ekraanile vaatamisega.  Eyegaze Edge ekraani alla on paigutatud eriline kaamera silmade jälgimise jaoks. Konkreetsemalt jälgib see kasutaja ühte silma. Kaamera analüüsib pilte lausa 60 korda sekundis ning otsustab selle järgi, kuhu kasutaja ekraanil vaatab. Selle tehnoloogia kasutamiseks ei ole vaja lisavidinaid mis tuleks keha või pea külge kinnitada. Süsteemi seadistamiseks ühe kasutaja kohta kulub maksimaalselt 15 sekundit, kasutaja peab seadistam
Lisateave