Teema 2

Nähtused interneti varasemast ajaloost: Mida kasutatakse veel tänapäevalgi? Mis on tänapäeval pildilt kadunud?

Tänases postituses kirjeldan kahte nähtust varasemast ajaloost. Ühte, mis on veel tänapäevalgi kasutuses. Teist, mis on tänaseks täiesti kadunud.


E-post

Esimene e-kiri pandi teele 1971.aastal Ray Tomlinsoni (1941-2016) poolt. Ray Tomlinson töötas sellel ajal Bostoni ettevõttes BBN arvutiinsenerina, mis tegeles ARPANET'i arendamisega. Ray Tomlinsoni peamine tööülesanne oli leida ARPANET'ile praktilisi otstarbeid. Peale seda, kui tal oli õnnestunud saata tekstisõnum ühest arvutist teise, kirjutas Tomlinson esimese algelise elektronpostisüsteemi. E-kirja saatmiseks võttis ta ka kasutusele @ märgi (NB! ei leiutanud @ märki, @ märk oli juba enne seda kasutusel kaubanduses) , et eristada saatjat ning hosti.

E-post on kasutuses tänapäevani ja ilmselt on olemas peaaegu igal inimesel maailmas. See on väga mugav suhtlus - ja info edastamise viis. Populaarseimad keskkonnad e-kirja saatmiseks on nt. Gmail, Outlook, Mail jpt.



Pildil:Ray Tomlinson



Disketiseade

Disketiseade on üks vanemaid seadmeid, mida kasutati arvuti andmete edastamiseks ja failide salvestamiseks. Disketiseadet kasutati aastatel u 1970-2000. Tänapäeval seda arvutites enam üldiselt ei kasutata, kui siis väga vanades arvutites. Kuna disketiseade suutis toetada väikses mahus andmeid, siis tänapäeval on see asendatud muude seadmetega (nt. USB-drive, SD-kaardid), mis võimaldavad talletada kordades rohkem andmeid ja faile. Disketiseadmed olid palju suuremad kui tänapäeval mälupulgad või mälukaardid, seega on uusi seadmeid ka palju mugavam kasutada ja kaasas kanda.



   
Disketiseade 



 





USB drive


Kasutatud allikad:

https://arhimate.ru/et/programmy/nakopiteli-na-gibkih-magnitnyh-diskah-gibkie-diski/

https://et.eyewated.com/mis-on-disketiseade/

http://www.kiip.ee/lahkus-e-posti-leiutaja-ray-tomlinson/

Pildid:

https://www.google.ee/



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Teema 14

Kujutis
 Andmeturve: tehnoloogia, koolitus, reeglid Tänases postituses analüüsin üht suurimat IT-turvariski ning mida tuleks Mitnicki valemi kolme komponendi selle maandamiseks ette võtta. Identiteedivargus Identiteedivargus on tänapäeval minu arvates liigagi populaarseks osutunud. Meenub üks sari, mille nimi mulle meelde ei tule, kuid põhimõte on see, kuidas kaks inimest on internetis tutvunud ja lähedaseks saanud. Kui üks inimene otsustab, et oleks aeg ka päriselus kohtuda, siis kaob teine inimene nt ära ja temaga ei saa enam kontakti. Siis tulevadki appi saatejuhid, kes otsustavad selle inimese üles otsida ning need kaks kokku viia. Tulemuseks on see, et inimene kes ära kadus, osutub hoopis kellekski teiseks. Profiilipilt ning see milline on ta päriselus, on kaks hoopis erinevat inimest. Miks nii tehakse? Kõigil leidub selleks erinev põhjendus.  Mõni inimene toob põhjuseks, et ei tunne ennast piisavalt ilusa või atraktiivsena ning leiab, et see on ainus võimalus kedagi kohata või endasse ar
Lisateave

Teema 10

Kujutis
  Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini Tänases postituses kirjutan arvustuse Eric S. Raymondi Hacker - HOWTO kohta. Kuidas saada häkkeriks (Hacker - HOWTO) Kõigepealt tahaksin mainida, et nii nagu arvatavasti päris paljude inimeste jaoks on sõna "häkker" pigem halva maiguga, arvasin seda ka mina enne selle teose lugemist. Häkker on hoopis hea - häkkerid teevad asju. Selle vastand on aga kräkker - kräkkerid lõhuvad asju, mille häkkerid on teinud. Raymond on antud teoses andnud väga hea ülevaate sellest, kes on häkker, milline peaks olema tema suhtumine ja põhioskused. Kes on häkker, mainisin juba eespool. Häkkerid on nt need, kes ehitasid interneti, häkkerid tahavad maailma paremaks muuta ja loovad kasulikke asju ning lahendavad probleeme. Häkker peab olema motiveeritud ja valmis alati uuteks väljakutseteks. Öeldakse, et kui oled valinud programmeerija elukutse, siis pead valmis olema elukestvaks õppeks, sest tehnoloogia areneb aina kiiremini - kõik muutub pideval
Lisateave

Teema 12

 Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Tänases postituses toon ühe negatiivse ning ühe positiivse näite kasutatavusest veebis. Surfasin natukene internetis ja hakkasin võrdlema mööblipoodide veebilehekülgi. Aluseks võtangi ühe, mis jättis positiivse ning teise, mis jättis negatiivse mulje. Positiivne näide kasutatavusest veebis Positiivseks näiteks toon https://asko.ee/ee mööblipoe veebilehe. Esiteks on lehekülje kujundus lihtne, kuid stiilne ja viisakas. Väga lihtne on leheküljel orienteeruda ning leida otsitavaid tooteid. Toodete juures on selged kirjeldused, kõik olulised aspektid on välja toodud. Näiteks ei pea otsima hakkama, mis on voodi mõõdud, mis on antud toote juures väga oluline. Kõik on suurelt ja selgelt ära näidatud, samas olen üsna palju kokku puutunud sellega, kuidas mõnel veebilehel otsin tükk aega toote detaile taga. Samuti on oluline see, et toodete kohta oleksid pildid. Asko veebilehel on selged, suured ja värvilised pildid, mis annavad hea ülevaate
Lisateave